Laps on koer

Laps on koer

Pärast aastatepikkust rahandusminister Jürgen Ligi kallal jauramist pean tunnistama, et hakkan muutuma tema fänniks. Ligi võime rääkida halastamatu selgusega mõjub lummavalt.

Reformierakond lubas kord Eesti lastele ringiraha. Oli selline valimiseelne lubadus, mis kirjutati ka koalitsioonilepingusse. Huvialategevuse ja spordi eest maksmine käib paljudel lapsevanematel üle jõu, sestap lubas oravapartei ulatada neile abistava käe.

Teisipäeval selgus, et see on tagasi võetud. Ligi selgitus: „25 miljonit eurot, see on meeletult suur summa, et selle idee külge klammerduda, kui raha ei ole. (…) Ringirahast on nüüd tehtud suur teema. Meil olid muud kulud kaalukamad, me tegime valiku palgakasvu, pensionide kasvu kasuks.”

Eelmise aasta oktoobris toimus riigikogus rahvaloenduse tulemuste arutamine. Läksin parlamendisaadikute ette kõnepulti ja tuletasin neile meelde, millised olid nende esimesed sammud 2008. aasta rahanduskriisi leevendamisel, kui „kärpekrokodillid” kokku kutsuti: „Ranitsatoetuse kaotamine, esimese lapse pealt antava tulumaksuvabastuse tagasivõtmine, peretoetuste tõusu peatamine.”

Pensionärid on kaalukamad

Ja siis kohe tuletasin neile meelde veel ühte asja: „Asudes murdma seda ühiskonna nõrgemat poolt, hoidusite samas pensionäre puutumast. Meil on 404 000 pensionäri ehk kolmandik elanikkonnast. Lapsetoetuse saajaid on 260 000, kusjuures pooled neist on ühe vanemaga perekonnad ehk enamasti üksikemad. Lihtsa matemaatilise tehte abil saame aru, et väikelastega perekondade atraktiivsus valimisvõitluses on tunduvalt väiksem kui auväärt seenioride atraktiivsus.”

Jürgen Ligi kinnitab mu sõnu. Minu igal viimasel kui sõnal on rahandusministri allkiri.

Kui nüüd mõni lugeja kardab, et ma hakkan jälle laste valimisõigust propageerima (mille teostajaks oleks tema vanem, kes saaks sellega hääletamisel jõudu juurde, et poliitikud hakkaksid lapsevanematega rohkem arvestama, mille tulemusel võiks tõusta eesti rahva iive… blablabla), siis ei ma hakka.

Kui kaua võib? Ma olen seda teinud alates 2001. aastast. Aitab.

Mõtlen pigem jürgen-ligilikult: mis see rahvusromantiline iibetõstmise ponnistus võiks maksma minna??

Teeme nüüd ühe asja selgeks: lapsed on väga kallis lõbu. Puhas kulu ja koorem. Lapsed ei käi tööl, nad ei maksa makse. Ja hullemgi veel: nad takistavad ka suuri inimesi tööl käimast, seega ka maksusid maksmast.

Samal ajal tahavad lapsed kogu aeg midagi saada. Lasteaedasid. Koole. Mänguväljakuid. Igasugust muud trullallaad. Sotsiaaltöötajaid ja psühholooge näiteks. Sest neil, lastel tähendab, on mingid probleemid. Narko- , arvuti- , tervise- , koolikiusamise probleemid.

Hullemgi veel – nende väikeste nõudlike jobude tõttu tahavad ka suured inimesed igasugust taevamannat. Nii koolieelses eas kui ka kooliealiste laste pedagoogid tahavad palka juurde. Koolid ja lasteaiad tahavad remondiraha. Ja vanemad unistavad siin mingist ranitsarahast, peretoetusest, ringirahast.

Prioriteedid on teised

Ligi ütleks, et see on metsikult kallis. Ma ütleksin reljeefsemalt: sitaks kallis.

Kriips peale. Prioriteedid on teised.

Näiteks tuleb eelistada hoopis pensionide tõstmist. Siis annavad pensionärid oma hääle valimistel õigele erakonnale, et see õige erakond valitseks Eestit raugematu energiaga edasi.

Ühes Tallinna kesklinna koolis oli kevadel järgmine juhtum. Kümnenda klassi noored käisid kehalise kasvatuse tunnis Snelli tiigi ääres jooksmas. Pärast seda oli peaaegu kogu klass äraminestamise piiril. Paljudel lastel oli nii paha olla, et nad lubatigi koju paranema.

Juhtunust ehmunud klassijuhataja hakkas asja uurima: miks pidid tema lapsed keset koolipäeva läbima sellise kohutava maratoni? Selgus, et ei olnud maraton. Oli üks kilomeeter jooksu. Kilomeeter, mis viis paljud 16-aastased noored kokkuvarisemise äärele.

Ma olin noorena astmaatik ja endast ei räägi, aga minu terved klassikaaslased ei läinud kilomeetrise lippamise peale õieti higisekski.

Hoomate probleemi? See habras põlvkond, habras nii arvuliselt kui ka füüsiliselt, peab viieteistkümne aasta pärast: 1) ülal hoidma Eesti riiki, 2) ülal hoidma minu põlvkonda, mis on moondunud pensionäride hordiks, 3) minema vastu globaalsetele väljakutsetele, 4) tegelema elukestva õppega, 5) veel igasuguseid asju, mida võite lugeda kõikvõimalikest pikaajalistest programmidest-visioonidest.

Anda neile ringiraha, et nad valmistaksid end koolivälise tegevusega-sportimisega tulevasteks titaanlikeks heitlusteks…?

Ei, kullakesed! Lakkuge panni. Meil on teised prioriteedid.

Kultuurivaldkonna eelarve kasvab järgmisel rahandusaastal 21%. See on tore – Raadile kerkib Eesti Rahva Muuseumi hoone. Paras suur hoonemürakas, aga siiski liiga väike selleks, et kogu eesti rahvas sinna sisse mahuks. Eksponaatidena.

Isegi kui väljaränne läheb sama hoogsalt edasi, ikkagi on meid ka kümne aasta pärast liiga palju. Seda enam, et mõned inimesed sünnitavad ikka veel lapsi. Mingi kahjulik harjumus ilmselt.

Kunagi kui ma kirjutasin ühele netiväljaandele taas laste valimisõigusest (mille teostajaks oleks tema vanem, kes saaks sellega hääletamisel jõudu juurde, et poliitikud hakkaksid lapsevanematega rohkem arvestama, mille tulemusel võiks tõusta eesti rahva iive… blablabla), siis keegi anonüümne netikommentaator teravmeelitses, et temal on kodus koer ja tema tahaks võib-olla oma koera eest ka valimistel lisahäält.

Toreda inimese tore mõte: võrdsustada lapsed koertega.

Kui tabav see on! Koer ja laps annavad peremehele emotsionaalse rahulduse, selle kirjeldamatu, kuid ühtlasi nii palju räägitud tunde, kui hea on kellegi eest hoolitseda ja kedagi armastada.

Selline egoistlik tundlemine. Pehmode värk, mille eest arve esitatakse rahandusministrile. Täpsemalt ühiskonnale, kelle rahakotti rahandusminister valvab.

Pannes kaks valu kokku (et raha pole ja et ERM-i ära mahtumiseks on meid liiga palju) võiks asjale jürgen-ligilikult lähenedes teha järgmise ettepaneku: kehtestame lastemaksu.

Mitte lastetusmaksu, ikka lastemaksu. Paljudes Euroopa riikides pidid koeraomanikud veel hiljaaegu oma neljajalgsete sõprade eest erilist maksu õiendama. Austrias ja Šveitsis on see praegugi nii.

Kui mõned kodanikud ikka nii väga tahavad lapsi saada, siis olgu nad nii kenad ja kandku kõik need meeletud kulud, mida lapsed põhjustavad.

See võiks läbi minna.

Need korrad, kui ma olen kusagil seltskonnas rääkinud lastele valimisõiguse andmisest (mille teostajaks oleks tema vanem, kes saaks sellega hääletamisel jõudu juurde, et poliitikud hakkaksid lapsevanematega rohkem arvestama, mille tulemusel võiks tõusta eesti rahva iive… blablabla), siis enamasti on vaadatud mind silmadega, mis meenutavad laudast väljatiritava vasika omi. Hirmus on, oi kui hirmus on see ettepanek!

Aga Jürgen Ligi on tubli. Tema tunneb oma rahvast. Lapsevanemad on meil tasased ja vaiksed, kannatavad kõik ära, mida nendega – ja nende lastega – ka ei tehtaks.

Artikkel on ilmunud 27.09.2013 ajalehes Eesti Päevaleht.

Seotud postitused

Miks ma kandideerin valimistel

Miks ma kandideerin valimistel

34 kommentaari

  1. Viktoria - 27. sept 2013, 02:22 Vastus

    Jääb üle loota, et see artikkel mõned üles äratab!

  2. argo pakkas - 27. sept 2013, 10:47 Vastus

    tubli!

  3. Maie - 28. sept 2013, 09:29 Vastus

    Kahju, et hakatakse kohe lapsi ja pensionäre vastandama, aga tegelikult seda raha on õigus saada ju mõlemil. Vaadata tuleks hoopis valitsemiskulude poole! Kas ikka peaks seda kuluartiklit suurendama, kui tulemusi on rahval näha minimaalselt? Vaatame või riigikogu, kui 101 -st istub saalis ainult 7, kas siis on ikka need otsused ja seadused pädevad? Miks me maksame siis 101-le kui 7 hakkama saavad?!

    • juku - 29. sept 2013, 05:01 Vastus

      see ongi odav poliitika, et öelda, et pensionärid võtavad laste raha ära. kuidas siis poliitikud saaksid öelda, et valige, kas meile uued autod või lastele ringiraha? või teistmoodi? poliitik ütleb alati lihtsalt ja lollidele, et inimene aru saaks, egas valija ju oska kompleksselt mõelda ja saa aru, et raha kasva puu otsas. ainult tark poliitik saab aru kuskohastraha tuleb:)

  4. Hans - 28. sept 2013, 10:39 Vastus

    Ega jh mis mud kui suur seakari..Majandus kasvab 3.5% põssanäod tõstavad oma palka 5,5% ja oma enda rahva järeltulijad jäetakse virelema.. Tänan. Minumeelest peaks kogu selle valitsuse titanic kõrvale uputama. Eks karistage mind kui tahate, on ju ikkagi sõnavabadus..

  5. Hans - 28. sept 2013, 10:41 Vastus

    Pealegi, pea pool aastat tagasi plaaniti ju 2014a langetada pensione, eks peab jah näitlikult tõstma, et oleks mida kärpida. Toppige jah omal taskud raha täis ja jätke oma rahvas aina rohkem vaesusesse. Kui korraldate rahva seas uuringuid ja küsitlusi, siis palun sõitke maakolgastesse, nii saate õigemad vastused.

  6. Reet - 29. sept 2013, 08:39 Vastus

    Kui ma saaks valida, Tallinnas siis on kindel, et minu hääl tuleks sulle! Kahjuks ei saa ma valida isegi mitte Eestis :( Olen üks väljarändajatest aga süda valutab ikka veel – siin on minu lapsed ja lapselapsed.

  7. viola murd - 29. sept 2013, 09:02 Vastus

    Kurb.

  8. Raivo Hundt - 29. sept 2013, 09:06 Vastus

    See kõik on õige ja kahju, et selline valik tehti. Jürgen on kindlasti tubli ja soovib lapsi aidata ja ega see pole ka tema ainuotsus. Kurb mõelda kui palju raha läheb Tallinna linavalitsuse propagandaks. Tallinna TV näitab õhtul migeid mõtetuid multikaid, aga iga eetri minut maksab
    meie raha, mida oleks laste arenguks vaja. Meie vaese riigi jaoks oleks kõige mõistlikum
    kui Reform võidaks kohalikud valimised, siis valitsusega koos suurte linnaprojektide ja elu edendamine oleks mõige tulemuslikum. Noorte areng tahaks tõesti muutusi. Kuid siin saaks kohalikud omavalitsused kõige rohkem ära teha. Süüdi on ka koolid, kes milllegi pärast ei ole huvitatud oma õpilaste arengust. Ja lugupeetud lapsevanemad, lapse kehaline areng peab hakkama ikka kodust, vanemad peavad esimesena oma lapsed sordi- ja matkarajale viima.

    • Kerttu - 30. sept 2013, 04:48 Vastus

      Kui nüüd natukene põhjalikumalt lugeda, siis selgub, et probleem selles seisnebki, et vanematel pole huvi- ja sporditegevusteks raha!

    • Kalle - 29. nov 2013, 11:46 Vastus

      Tsiteerin: “Jürgen on kindlasti tubli ja soovib lapsi aidata …” – Jajah – seesama Jürgen, kes tervisespordi suusarajal ette jäänud lastele karjub “Kaduge eest ära!”… Matka- ja spordirajale saaks lapsi viia küll, kui näiteks võimaldataks poole kohaga töötada (Vt eilset, 28.11.2013, Äripäeva artikklit – “Osaline tööaeg läheb ettevõtjale kalliks”), kuna aga ettevõtjad ei ole huvitatud osalise tööajaga töötajatest, sest nende pealt peab alates 2010 jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatusega maksma protsentuaalselt rohkem sotsiaalmaksu, siis peame kõik täiskohaga rügama – ja õhtusel ajal, hämaras/pimedas matkarajale ei kisu enam. – Jürgeni üllatav kommentaar antud teemale Äripäevas on, et töötamine tähendab suuremat heaolu…” – suuremat heaolu siis kellele?

  9. Evelin - 29. sept 2013, 09:41 Vastus

    Säärased prioriteedid peegelduvad mitte ainult valitsevate parteide otsustes vaid terves meie ühiskonnas. Kuidas vanema põlvkonna inimesed on vaenulikud väikeste vinguvate, kisavate, jooksvate põngerjate vastu, kuidas need väikesed kratid on vanusest tulenevalt automaatselt süüdi kõikides sigadustes; kuidas on liiga palju õpetajaid, kelle igapäevatööks on vingumine ja ohkimine, kui hullud, ülbed ja laisad on tänapäeva lapsed ja noored nägemata selles laias laastus võttes iseenda põlvkonna tegemata tööd; kuidas autojuhid suhtuvad väikestesse liiklejatesse; kuidas lapsekäruga ema üritab trügida bussi või kaubamajja – mis ta ronib sinna üldse oma titega; tipnedes sellega, kuidas suguvõsad ohivad ja pööritavad silmi, kui teatad neile enda arvates rõõmsat uudist kolmanda või neljanda lapse peatsest sünnist. Ja nii edasi ja nii edasi. Tahaksin väga, et keegi ütleks kodusele emale, et tubli, et sa pühendud oma laste kasvatamisele majanduslike raskuste kiuste, mitte ei küsiks poole aasta möödudes sünnitusest, et millal sa siis tööle kavatsed minna.
    Ühiskonna tasandil selliste hoiakute muutmine on palju keerulisem, kui lastele hääletusõiguse andmine valitsustasandil.

  10. aavo murutalu - 29. sept 2013, 10:23 Vastus

    Koerte kasvatamise koolitused on ilmselt ammugi olemas, laste kasvatamise oskus on aga iga matsi eralõbu, nii nagu laste tegeminegi. Samuti ammust ajast…

    • Viie lapse ema - 30. sept 2013, 12:17 Vastus

      /Tahaksin väga, et keegi ütleks kodusele emale, et tubli, et sa pühendud oma laste kasvatamisele majanduslike raskuste kiuste, mitte ei küsiks poole aasta möödudes sünnitusest, et millal sa siis tööle kavatsed minna./

      Tõesti. Ka mina olen väga kurb, sest oma 10-kuuse lapse kõrvalt olen mitmeid kordi kuulnud analoogseid küsimusi. Ma ei saagi aru, miks on nt lasteaiakasvataja (õpetaja) enam väärtustatud, kui kodus last (lapsi) kasvatav ema? Töö on ju sama keeruline (mainin, et kodune ema peseb ka laste riideid, valmistab süüa jnejne Lateaiakasvataja seda tegema ei pea. Ta tegeleb enamjaolt paberimäärimise ja kasvatustööga, mida on tallle õpetatud kõrgkoolis. Aga normid ja meetmed on igas perekonnas erinevad.

      Minu süda ei luba saata oma last pooleteise aastaselt lasteaeda. Kas ma olen nüüd seetõttu laisk ja hoolimatu riigikodanik, kes ei taha maksta riigimaksu ega töötada riigi heaks?

  11. Nelja lapse isa - 29. sept 2013, 10:48 Vastus

    Äärmiselt hea meel on lugeda ja tõdeda,et keegi peale minu ka veel on “lolliks” läinud ja julgeb teisiti mõelda ja selle kõva häälega välja öelda. Mulle öeldi hiljuti,et ma pidin riigivastast propagandat tegema kuna jagan artikleid mis juhivad Reformarite tegemata jätmistele tähelepanu. Jätka samas vaimus Andrei. Sa ei ole üksi.

  12. GlobGov - 29. sept 2013, 10:55 Vastus

    Oh jeerum küll. Ka siin lehel on Gavlit töös. Ma kirjutasin eile, miks meie valitsev klikk on just selline nagu ta on, aga seda kommi siit enam ei leia. Tõde on valus isegi opositsioonile? Äkki te polegi opositsioon vaid näideldud opositsioon?

  13. Raivo Ruus - 29. sept 2013, 06:16 Vastus

    Pole siis ime, et eestlasi vähemaks jääb kui laste jaoks raha ei taheta kulutada.

  14. Mari Maasik - 29. sept 2013, 06:46 Vastus

    Jumal tänatud, et on olemas pensionärid, kes veel riiki ülal hoiavad. Tänan südamest oma 65 aastast ema ja 93 aastast vanaisa, kes mind töötut ülal peavad ja mu lapsi koolitavad. Väga haige riik.

  15. just - 29. sept 2013, 08:47 Vastus

    Nõuan ka koertele ja kassidele valimisõigust! Meie pere saaks kohe 4 lisahäält!
    Võtame jah pensionäridelt raha ära, ega nad ju tööd pole kunagi teinud!
    Rumal jutt!

  16. Yll - 30. sept 2013, 09:31 Vastus

    Millised peaksid olema õiged prioriteedid? Kes otsustab et üks valik on õigem kui teine?!
    Ülal olev jutt on natukene “enese-imetluslik” üllitis.
    Kahtlemata on iva selles artiklis sees.
    Aga kulla mees, siiski on raha täpselt nii palju kui on. Mingisugused otsused tuleb valikutes teha ja tuleb arvestada, et piiratud ressursside jagamisel on ALATI KEEGI, keda ei ole piisavalt tähele pandud.
    Paljudel on lapsed, ka minul. Ja kindlasti on laste kasvatamine majanduslikult raske ja kindlasti on peresid, kellel on see eriti raske. Samas egas mina ja ilmselt ka teised RAHA PÄRAST lapsi ei muretsenud.

    Ühesõnaga vastaks samaga.
    Hr. Vhostov võiks lõpetaada samuti selle populismi ja mitte otsida kaastundehääli ülla lastekaitsjana. Lapsed on tähtsad ja sama tähtsad on nad ka kõikidele valitsuseliikmetele. Ka nendel on lapsed ja ka neil on tuttavaid, kes ei saa ehk kõige paremini hakkama Seda enam on raske valikut teha, milline osa ressursist kuhu/kellele tuleb jagada.

    Lastekaitsja! – pane Tallinna TV kinni, lõpeta ära meeletult kallid referendumid “Kas soovid tasuta ühistransporti” (samas võiks teha referendumi küsimusele “kas päike tõuseb idast”), takista meeletult kalleid plaketeid “Tallinn aitab või teeb korda jms”.
    Otsi ülesse ka kõikide teiste erakondade “ämbrid”, kus lihtsalt valimistulemuse nimel riigi raha kulutatakse või mis igaes jämedad vargused ja pane need “LASTEKAITSE” loosungile.

    See, et kriisiaastatel on midagi kärbitud ja seda nimetada hoolimatuks laste suhtes on suht hambutu populism.
    Et ärrituda, kuna ettepanek lapse eest anda valimistel lisahääl ei ole läinud seadusesse on ka populism. Mingil hetkel hakkab taotlema keegi lisahäält enda pensionäridest vanemate eest, keegi taotleb peres olevate autode eest jne. – vabandused, aga isiklikult tundub Hr Vhostov`i artikkel lauspopulismina ja seda olenemata, et detailid selles on ju reaalsest elust ja ka tõsised.

    • Taavet - 30. sept 2013, 12:50 Vastus

      Laste huvitegevuse toetamist ei lubanud Tallinna linn. Seda lubas valitsuskoalitsioon, ja mingi erakondlik veesegamine ja hämar jutt hoolimisest seda ei muuda. Politiika üle tuleb otsustada tegude järgi – siin seisab kõigi ees nähtaval üks täitmata lubadus. Taiplik inimene teeb sellest oma järeldused. Raha ei ole täpselt niipalju kui on, vaid kui palju ministeerium oma ettepanekus otsustab, et on. Ükskõik kumma, kas Sotsiaalministeeriumi või Kultuuriministeeriumi tegevuse raames seda plaaniti, vastutus langeb ühele ja samale erakonnale.

  17. kristi - 30. sept 2013, 11:13 Vastus

    Kõik tööl käijad hakkavad saama täpselt ühesuurust palka! Iga mittetöötav inimliige (laps/ pensionär) on perele teatav protsent palgast. Kõik võrdsed, keegi ei jaura. Ja küll näete- raha hakkab üle jääma ja riik saab rikkaks!

  18. jack - 30. sept 2013, 01:46 Vastus

    Rahaorjus ja sõltuvus! Ei ükski firma ega organisatsioon, ettevõtja mõtle praegusel ajal muule kui rahale ja riigi vaatenurgast iga tegevus peaks ka riigile kasu tooma!! rahana!!! Kõike mida toodetakse see tähendaks luuakse eluliselt vajalikku produkti. Ainult see on tegelikult töö. Ülejäänud , mis toimub on tegelikult raiskamine, meeletu ressursi raiskamine. See ei tee rahvast rikkamaks. Tänapäeva buumiaja ehitised. Suured klubid lõbustusasutused – need on nagu laulev revolutsioon jätkuvalt. Sealt saab ainult massürituse emotsiooni. Jaurad paar tundi maksid pappi kah ja ei midagi enamat.Kõhtu täis ei saa ja eriti midagi meelde ka ei jäänud. Õige jah mõned fraasid, mida kakskümmend kolmkümmend korda laulus korratakse need jäävad meelde. See on nagu ringhääling nõdrameelsetele, tuleb korrata iga poole tunni tagant muidu ei saada aru. Aga kas nad ikka saavad aru ka siis. Linnade ülalpidamine on pagana kallis tegelikult ja meeletult raiskav sellele väikesele Eestimaale. kui arvestada raha ja ressurssi ja taastootvust. Ainus lootus turist ehk toob raha kui tsirkust teeme. Seda võib kutsuda kergeks rahaks. Teine osa on internet ja sellest sõltuvus. Tehakse programme iga päev neid muudetakse luuakse mingisugune ebapüsiv keskkond. Inimesed on jäädvustanud ennast ja teinud pilte kirjutanud lugusid. Krõps elekter läinud ja polegi enam midagi. Seni kuni elekter tagasi pole tulnud on kaos. Pole sidet – jah suvel mõned tunnid on talvel kui pakane paar tundi siis tuleb teadmatus. Naljakas! Nagu laulev revolutsioon jätkuks.Tööd ei ole ja ei tehta ei looda eluks vajalikku produkti. Ja kes toodavad seda produkti need müüvad selle väljamaale maha ,sest välismaalane on ühisele rahakotile ja selle süsteemi looja, temal on raha küll. Muututakse pidevalt sõltuvateks ja püütakse inimest muuta sõltlaseks. Aga riik on rahvas. Ja rumal riigiametnik kes ütleb oi meil läheb hästi kui rahval pole tööd ja rahvas järjest vaesemaks muutub kuna nad sõltuvad rahast , mida riigil ei ole ja mida riik ei suuda ka teenida, sest väidab , et noored lähevad siit minema väljamaale pensionäre on palju ja lapsi on palju. On selline ütlemine. Riik on niisama rikas kui tema kõige vaesem kodanik. Riigi kultuuri püsivus sõltub sellest kui hästi ta tunneb ehituskunsti. Rahva tugevus tervis sõltub sellest kui palju neis jäänud on ürgsust. Darwini õpetused on Püsivamad kui Mitšurini omad. Kahju, et püüame Mitšurinit jälgida. ” ei oota looduselt me armuande vaid ise teda muudame! Aga Jenissei ei hakanud tagurpidi voolama. on ikka jama küll….

  19. Katre Epler - 1. okt 2013, 08:38 Vastus

    Tahaksin kommenteerida ainult ühte aspekti: et järgmise aasta eelarvesse on palju raha planeeritud kultuurivaldkonda. Kui see tuleneb nüüd sellest põhjusest, millest ma arvan, et ta tuleneb: nimelt, et Euroopast ongi käesoleval rahasrusperioodil enim toetusi tulemas kultuuri- ja sotsiaalvaldkondadesse, siis tegi valitus väga õieti: ilma omafinantseeringuta me neid rahasid kätte ei saa. Nüüd, aga kallid eestlased, me ometi ju mäletame, kuidas riigi (omaniku, jne) tagant tõmbamine käib tänapäeval: tuleb kirjutada projekte, mis haakuksid nende teemadega, aga tegelikult teha ikka seda, mida kõige enam vaja. Või? Olen miskit valesti aru saanud? Tõmbama tuleb hakata!

  20. Mida halame ? - 1. okt 2013, 10:00 Vastus

    Hakkaks siis ükskord liigutama, see valitsus maha ja vaatab milline uus asemele, või otse rahvavalitsus , ilma vahemängijateta.
    Muidu lähevad jälle hapuks ja ülbeks kätte ära.
    Mis sellest halinast siin kasu on? kus on tegijad , kohe välja ja liigutama.
    Minust ei ole suurt vedajat ,naisterahvas ikkagi aga olen kohe tulemas , kui vaid keegi ütleks , et nüüd….

  21. MK - 1. okt 2013, 11:46 Vastus

    Olgem ausad. Vanemad, kelle kasvatusmeetodiks on Ipad, Tab2 jms liisingusse soetatud atribuudid, nende lastelt ei saagi oodata midgai enamat, kui astmasse jms varisevaid inimvaresid. Seni kuni kasvatusmeetodid piirnevad vähese isaliku ja emaliku armastusega, ei saa lapsest ühiskondlikult ega sotsiaalselt aktiivset kodanikku vaid mängudeparadigmas vaevlev vare.
    Muidugi on mõistlik ringirahasid suurendada, eriti just füüsilisi ja sotsiaalseid võimeid arendavate ringide rahasid. Tulevikus hoitakse kokku eelkõige tervishoiu pealt, mitte laste pealt. Terved inimesed teenivad lihtsamini raha, kui pensionäride hordid. Pensioni ajaks peaks inimestel olema vanaduspõlv kindlustatud, mitte nad ei peaks olema abitud käkid nagu vägapaljud hetkeolukorras on. Seoses Alkoholiprobleemidega, peaasjalikult.
    Jürgen Ligi on ütlemata aus mees. Sirgjooneline, ei häma, ei loo roosamannat. Aga valigem ikka roosamanna! Sealt tuleb ka hääli!

  22. Marius Peterson - 1. okt 2013, 11:43 Vastus

    Aitäh, Andrei Hvostov! Marius Peterson, 5 armsa lapse isa, kellele Eesti on kallis.

  23. linda - 2. okt 2013, 09:32 Vastus

    Muidugi raha koolidele juhendamine ju maksab paljud klassijuhatajad tee ad aastaid tasuta As old ju opetaja….
    Lapsed peaks ikka soonuks saama ja ka ring is kaia Naeratus lasts nagudele

  24. Mikk - 28. nov 2013, 02:06 Vastus

    Riigil on 1 rahakott. Raha laekub sinna maksudest ja riigiettevõtete tulust.
    Kui on rohkem maksumaksjaid, on rohkem makse.
    Kui riigiettevõtted toovad rohkem tulu, on rohkem tulu.

    Majanduslik loogika soosib pigem riskimist riigiettevõtete invetseeringutega a la aafrika ja ameerika põlevkivimaardlad, kui invetseerimist tittedesse. Viimase invetseeringu tasuvusaeg
    on liiga pikk, et seda aastaeelarve või isegi valitsustsükli raames hoomata. Sinna mahub ainult lühiajaline kasumlikkus, mida saab selgelt exeli tabelis vaadelda.

    Niikaua, kui meie valitsust juhib riigikapitalistide ja raamatupidajate partei, on tittedesse investeerimine inimeste isiklik risk ja loodetav IV pensionisammas. Selle valitsusega ei saa tittedest riigi prioriteeti. Selle valitsuse kurss on eestlaste väljasuremise kurss. Seega, tänan, et seda asja jälle selgitasite, sest istuv valitsus ei söenda ise seda välja öelda.

    Kui soovime sellelt kursilt pöörata arengu ja kasumise teele, vajame teistsusguse mõtlemisega valitsust. Ja siis ka enda panust. Iseenda positiivset kaasamist protsessidesse.

    Eesti on luksus, mida saavad endale lubada vähesed!

  25. Natural - 28. nov 2013, 03:52 Vastus

    Lapsed on löögi all. Mitte ainult Eestis, vaid igal pool maailmas. Neile süstitakse mingit sodi juba kolmandal päeval pärast sündimist, toidetakse GMO-ga, apteegist müüakse vitamiinide nime all maltodekstriini, asovärve ja aspartaami, poest aga toidulaadset toitu. Taevast sajab iga päev kaela mingeid raskemetalle ja radioaktiivset mürki, kodudesse paigaldadakse kauglugejaid ja elatakse 24/7 elektomagneetilises saastaväjas.
    Lapsevanemad nii mures oma pangalaenude pärast, et neil on kergem lasta iPadil oma last kasvatada, tema maailmapilti “avardada”.
    Ja pärast seda ootab Hvostov, et see põlvkond oleks sigimisvõimeline ja suudaks seda “iseseisvat” riiki valitseda? Ma arvan, et see põlvkond on selleks ajaks ise puruhaige ega suuda enesegagi toime tulla, rääkimata laste soetamisest või kellelegi pensioni maksmisest.

  26. Mai - 29. nov 2013, 02:27 Vastus

    Aitäh, Andrei! Väga asjakohane.
    Huvitav, et Ligi ise on kasvanud üles 4-lapselises peres. Aga noh, selle pere kulud kandis türanlik nõukogude võim ja väike Jürgen sai käia kustahes ringis… Ehk seda seost, et kaasaegsed lapsed on teises olukorras pole tema peas veel tekkinud? Pealegi, oma viga, et valel ajal sündisid.

  27. Priit - 29. nov 2013, 05:23 Vastus

    Oijah … Teile (meile) võiks ometi ükskord sügavuti pärale jõuda, et meie elude ja elujärgede ja tuleviku jne üle otsustajatel ON KAMA! Kõik see, millest me mõtleme, räägime, kirjutame – see lihtlabaselt EI HUVITA EGA KOTI neid. Kuitahes teravk(m)eelsete mõtlejate kuitahes otsekohesed näpuganäitamised jäävad tulemusteta, sest asjaomased tegelased ei vaevu neid lugemagi või kui, siis jumaliku ja üleolevalt põlgliku muigega.
    Kuni puudub mehhanism nende sundimiseks või maha ja vastutusele võtmiseks – miks peakski neil meie vastu mingigi huvi olema? Ja sellist mehhanismi ei ole …

  28. üks vanaema - 29. nov 2013, 10:38 Vastus

    Ei tasuks vastandada lapsi ja pensionäre, sest see on tegelikult üks kooslus.Ega siis vanaema-vanaisa enda pärast muret tunne, vaid ikka kas jätkub raha täiskasvanud tütre toetuseks, lastelastele riiete-jalgratta ostuks.Ja kui lapselapsed külla tulevad, siis lähevad tagasi koju kingikottidega. Need külaskäimise söögid lähevad vanaemale maksma vaata et veerand-pool pensioni, aga sellised me oleme, teeme seda rõõmuga.Ja suurem mure on, et kas seda pensioni raasukest jätkuks lastele-lastelastele jõulu ja sünnipäeva kinkideks.Ärge pensionääre vastandage lastega, me oleme suureks abiks oma täiskasvanud laste peredele. Siin vaja poliitikute rahaahnust kärpida, vaadake nende sissetulekuid-üüratu palk+äritegevus+üüratud põhjendamatud soodustused. See on see teema.

  29. Jüri Kivit - 30. nov 2013, 08:43 Vastus

    Millest selline veendumus, et eraldame raha ja laste füüsiline vorm paraneb? Esimene asi, mis ostetakse lapsele – nutifon, arvuti, iPad, ilma nendeta on laps oma sotsiumist tõrjutud. Mida rohkem toetad lapsevanemaid, seda varem klammerdub laps mõne vidina ekraani külge. Probleem pole toetustes, vaid ajudes. Või nende puudumises.

Kommenteeri

E-posti aadressi ei avaldata

*

Võid kasutada HTML märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>