Hardo Aasmäe linnapeaks

Hardo Aasmäe linnapeaks

Läbimõeldud linnalahendused

  1. Tasuta prügivedu
    Berliinis on katsetatud tasuta prügivedu eeldusel, et elanikud sorteerivad ise oma prügi. Curitibas ostetakse elanikelt prügi. Maailmast on võimalik sellekohast kogemust mujaltki leida, mida on meil võimalik kohandada. Tänaseks on selleks ka tehnilised eeldused Tallinnas loodud. Prügipõletustehastes (nt Iru) on jäätmed muutunud kulust tuluks. Iru tehase koormamiseks hangitakse prügi juba Soomest. Täiesti ebanormaalne on olukord, kus välismaist prügi töödeldakse, mille tahked jäägid jäävad meile matmiseks, aga samas peavad tallinlased ise prügi ära andmisele peale maksma. Võrreldes Soomega on meie veokaugused väikesed. Seda süsteemi on võimalik rakendada juhul, kui kaasatud on kogukonnad ja korteriühistud ning kriminaalne äri ei ole imbunud jäätmekäitlusse.
  2. Kodusoojus kätte Euroopa eeskujul

    2007. aastast alates on Tallinnas toasooja hind kahekordistunud, samas kui nafta hind maailmaturul vaid 10%. Hinnatõusu taga on linnavõimu võimetus ohjeldada soojamonopoli. Euroopast eeskuju võttes tuleb tükeldada AS Tallinna Soojus. Soojusvõrkude omanik ei tohi olla kauba (soojuse) omanik. Soojusvõrk peab ostma sooja hulgi ja müüma jae või võimaldama erinevatel soojatootjatel kasutada oma võrke kauba müügiks otse tarbijale. Soojustootjad hakkaksid konkureerima, mis kujundaks praeguse monopoolse hinna asemel välja õiglase soojusenergia hinna. Samuti oleks soojusvõrgu omanikul suurem huvi vältida soojakadusid ülekandel. Pole mõtet õhku kütta. Selleks peab linnavõim kõigepealt lõpetama AS Tallinna Soojuse varade pikaajalise rendilepingu Tallinna Küte AS-iga. Sama lugu on Tallinna Vesi AS-iga, mis tuleb Tallinna linnale ja lähivaldadele/linnadele tagasi osta.

  3. Ühistranspordi liinikorraldus linna vajadustele vastavaks

    Tallinna liinikorraldus on pärit paljuski nõukogude ajast ega vasta täielikult tänastele linnaelanike vajadustele. Võrreldes nõukogude ajaga on elu ja töökohad mõnevõrra muutnud asukohta, ära on kadunud kunagised sõjaväebaasid ja mitmed suured ettevõtted on oma asukohta muutnud. Ühistranspordi liinivõrku aga ei ole vaatamata muutustele oluliselt tänapäevastatud.

  4. Ühistransport kõigile tasuta

    Kõigile tasuta ühistransport võimaldaks turistil külastada lihtsalt ja kiirelt kogu Tallinna. Säästame piletikontrolli arvelt. Samuti tuleb kaaluda bussiveeremi viimist vedelgaasile, kuna see on odavam ja keskkonnasäästlikum. Tuleb kaaluda ka trammide, trollide ja tänavavalgustuse jaoks ise elektri tootmist, et säästa elektrienergia ebamõistlikult kõrgetelt ülekandetasudelt. Taastada tuleb öine (00.00‒05.00) tasuline trolli-, trammi- ja bussiliiklus. Esialgu katseliselt nädalalõppudel.

  5. Linnaosade ja nende halduskogude volituste laiendamine

    Detailplaneeringud tuleb kehtestada kohalikes halduskogudes. Linnavalitsusele jääb järelevalve üldplaneeringule vastavuse üle. Linnaosadele tuleb anda selleks otstarbeks eelarve, mille kehtestab linnaosa halduskogu. Linnaosavanemast saab linnavalitsuse liige.

  6. Tallinnas võim hajusamaks

    Vähendame abilinnapeade arvu. Kesklinna vanema ja abilinnapea amet tuleb ühitada. Luuakse abilinnapea ametikoht koostööks linna tagamaaga/lähivaldade-linnadega. Linna peaarhitekt tuleb tõsta abilinnapea õigustesse ja muuta tema ametikoht mittepoliitiliseks nagu linnasekretäri amet, mis ei lähe vahetusse võimu poliitilise võimu muutudes.

  7. Trammiga Piritale, ummikuid vähemaks

    Trammitee Kesklinnast Piritale ja sealt edasi Haabneeme lihtsustab sealsete elanike tööl käimist ja vähendab liiklusummikuid Pirita teel. Trammitee on odavam lahendus kui teelaienduse ehitamine haljasalade arvelt ning selle hilisem hooldamine.

  8. Kalamaja kaldapealne korda

    Eesmärk on ühendada Vanasadama piirkond Lennusadamaga, väärtustades piirkonda ja suurendada lootusi Patarei renoveerimiseks. Kaldapealne väärtustaks kogu Kalamaja elurajooni. Kaldapealsele tuleks kaaluda suviste ujuvkaide rajamist erinevatele väikelaevadele. Kaide otsadesse saaks rajada ujumissillad suplejatele. Suvine lisakasutus aitaks osaliselt katta kaldapealse hooldamise püsikulusid.

  9. Lahendus Linnahalli probleemile

    Kui 1913. aastal sai valmis Estonia Seltsimaja (nüüd Estonia teater) pani eesti rahvas selleks raha kokku ja Juhan Liiv annetas oma pintsaku. Kellelegi ei tulnud pähe otsida välisrahastajat. Seepärast tuleb loobuda investeerimislepingust Roland Lauderiga ja Linnahall ise korda teha, sest tegemist on kultuuriasutusega. Selleks omakorda tuleb loobuda uue raekoja ehitusest praegusel kujul ja ühendada see Linnahalli uuendamisega. Linnahalli väärtusliku osa (suur saal) uuendamine tuleb siduda raekoja ehitusega. Kujuneks välja haldushoone, kus on ka kultuuri- ja konverentsikeskus. Saali mahutavus 5000‒6000 kohta. Sellise saali puudumine on senini takistanud suurte rahvusvaheliste konverentside korraldamist Tallinnas. Kultuuri halduse kõrval peab hoonestus arvestama ka kaubandust, sadamateenindust ja majutust. Lennusadama eeskujul tuleb rakendada merekütet. Need tegevused aitaksid katta uue raekoja ülalpidamiskulusid.

  10. Trammiga Mereväravast Õhuväravasse

    Vanasadamat ümbritsev tühermaa on Tallinna linna häbistav visiitkaart. Räämas ala on aastaid kasutuseta ja vähesed rajatud hooned peale Tallinki hoone on arhitektuurselt alla keskmise taseme. Piirkonda rajatakse esinduslik hoonestu, mis sisaldab eneses kultuuri-, konverentsi-, teenindus- ja eluhoonestust. Linnavõimud tegid strateegilise vea 2001. aastal, kui müüsid selle ala erakätesse. Nüüd tuleb see viga parandada ja hoonestada tervikuna. Seda eelkõige erarahastusega, linna eestvõttel. Sellekohast kogemust on maailmas küllaga. Trammitee tuleb viia Tallinna Sadamast Tallinna Lennujaama, kuhu sarnastel alustel tuleb rajada Tallinna Õhuvärav. See võimaldaks ühendada sadama, bussijaama ja lennujaama tõhusa saastevaba ühistranspordiga. Kaudselt ühendaks see lahendus transpordivõrku ka raudteejaama Ülemistel.

  11. Nõmme linnavalitsus tagasi ajaloolisse Nõmme keskusse

    Omanikult tuleb osta tagasi või võtta pikaajalisele rendile kasutuseta kinohoone ja kõrvaltiib. Riigilt on vaja taotleda linna omandisse osa riigile kuuluvast hoone kõrvaltiivast. Majja koliks Nõmme linnaosa valitsus. Vabanevad ruumid Vabaduse puiestee ääres tuleb anda seltsi ja huvitegevuse käsutusse, täiendades Nõmme Kultuurikeskust.

  12. Mustamäe I, II ja III mikrorajooni eluhoonestuse asendamine uue kaasaegse hoonestusega

    Hooned on lootusetult vananenud füüsiliselt ja moraalselt. Kogu piirkond tuleb ümber planeerida ja hoonestus uuendada tihedas koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli ja Eesti Maaülikooliga. Hoonestuse uuendamisega saab päästa korteriomanike kinnisvarade väärtuse. Samuti väheneksid otsesed eluasemekulud. Eesmärk on viia elamute energiatarve 250 kW/h-lt ruutmeetri kohta aastas 50 kW/h-le aastas.

  13. Algatada Rahumäe Ülemiste raudteeharu ehitus

    Selleks on vaja linnal algatada detailplaneering 900 m pikkuse raudteeharu ehitamiseks Rahumäe ja Järve jaama vahelt Liiva‒Tallinn-Väike jaama vahelisele liinile. See võimaldaks Paldiski‒Rahumäe liinilt otse sõita Ülemistel jaama, kus on palju uusi töökohti ja ligipääs lennujaamale. Samas võimaldaks see raudtee Paldiskisse suunduvad kaubarongid saata otse Ülemistelt Paldiskisse ilma Kopli kaubajaama läbimata. See omakorda võimaldaks Kopli kaubajaama maad taotleda Tallinna omandisse. Seejärel on võimalik lõpule viia Balti jaama ümbruse korrastamine.

  14. Vanalinna ümber haljasvöönd

    Tuleb viia lõpule Tallinna vanalinna ümbritseva haljasvööndi rajamine, mida alustati rohkem kui sada aastat tagasi ja on tänaseni lõpule viimata.

  15. Löökaukude vähendamiseks tuleb leida alternatiiv soolale lumetõrjes

    Soola kasutamine murendab teekatet, mitmekordistades löökaukude teket ühe talve jooksul. Sool kahjustab jalatseid, hävitab teedeäärset muru ja kiirendab sõiduvahendite (autod, bussid, trammid) roostetamist. Teadus teab mitmeid alternatiive soolale ning kaaluda tuleb ka lihtsalt soolast loobumist. Löökauke ei aita enam vähendada poliitilised ja eelarvevaidlused, vaid teadmiste rakendamist füüsikast ja klimatoloogiast.

  16. Piimamees ja juurviljamüüja tänavale

    Linn peaks andma välja tänavamüügilube piima ja aiasaaduste müügiks. See sobib enamikele linnaosadele, eriti tiheasustusega korterelamurajoonidele. Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe. Loodetavasti hoiab talu- ja linnarahva kaubanduslik otseside vaos toiduainete hindu ja tõstab Eesti toidutootmise tulukust ning konkurentsivõimet välistootjate ees.

  17. Lubada taas aedrajoonides lõkke tegemist looduslike jäätmete põletamiseks

    Tänane lõkketegemise keeld on ebateaduslik ja pole seotud keskkonnapuhtuse tõhustamisega. Palju keskkonnasäästlikum on nimelt puulehed, kulu, oksarisu jm kohapeal põletada ning tuhka kasutada väetisena. Vastasel korral viiakse mineraalained krundilt minema, mis viib mulla kurnamisele. Praegu võib lõket või lahtist tuld teha peoõhtul liha küpsetamiseks, samas pole lubatud orgaaniliste ohutute jäätmete õues põletamine. Pigem on see sundtulu prügiveoettevõtetele ja lisakulu linnaeelarvele. Lõkke tegemine on ökoloogilisem, sest säästab mulda, ei kulutata kütust vedudeks ja on paindlikum ilmastiku ning veerežiimi arvestamisel.

  18. Haiglad kodanikukeskseks

    Tallinna linnale kuuluvad haiglad tuleb äriühingutest-aktsiaseltsidest muuta sihtasutusteks. See välistaks nende erastamise võimaliku kava ja asendaks haiglatevahelise konkurentsi spetsialiseerumisega. See aitaks paremini kasutada tervishoiule suunatud vahendeid, hoida tervishoiu kaasaegset taset ja kavandada mõistlikke arengusuundi. Haiglate haldamine tuleb ümber korraldada. Praegustest juhtorganitest tuleb välja viia poliitilised, kuid asjatundmatud liikmed ja asendada nad asjatundlike inimestega. Tulevaste sihtasutuste juhtorganid tuleb depolitiseerida.